Vihased fännid

Eile hilisõhtul helises meie tavatelefon. Urmas läks teise tuppa telefonile vastama, mina üritasin meeleheitlikult veel Kadrit magama panna. Peagi oli Urmas kummalise näoga magamistoas tagasi. Uurisin, et kellel siis nii hilja veel asja oli ja selgus et üks rahutu ajalehelugeja ei saanud kuidagi und. Kui Urmas telefoni vastu võttis, kuulis ta teiselt poolt toru karmi küsimust:"Kas te ise ka oma artikleid loete?"
Urmas küsis kohkunud häälega, et milles asi? Vastuseks sai vaid: " Teie olete ju Urmas T.?" Kui helistaja kuulis, et Eestis elab päris mitmeid Urmas T.-d ,viskas ta telefonitoru hargile. Urmas pomises vaid omaette edasi: "Arvatavasti olen ma neist ainus loll, kes oma telefoninumbri on avalikustanud."

HEAD UUT AASTAT!

Meie traditsiooniline aastavahetus toimus Luunja metsamajas. Sel aastal me säästsime oma koera ja ei lasknud ise ühtegi pauku taeva poole. Nautisime vaid seda tohutut kuuvalguse ilu. Mulle külaelu meeldib. Toredad naabrid poole kilomeetri kauguselt hõikusid Urmase isale: Vello! Head uut aastat! Ei olnud vaja muud, kui et hääl puhtaks köhida ja vastu hõigata. Kadri magas aastavahetuse maha, seetähendab et ärkas oma hilisest lõunaunest kell pool üks ja uuesti magama suundus hommikul kell pool viis. Kadri on avastanud enda jaoks Teletupsud ja nii ta siis vaatas oma tupsusid. Vahepeal käis mammaga köögis kõhtu täitmas ja siis tuli väike öötants ka tema poolt.
Plaan oli maale jääda pühapäevani aga termomeeter hakkas käest ära kiskuma. Jäin nõutult vahtima ajalehtedest ilmaennustust, mis lubas kuni -10 kraadi aga meie termomeeter oli juba -26 kraadi peal. Sellistes tingimustes pole eriline rõõm omada välikäimlat ning ahiküttega linnakorter hakkas kahtlaselt külmenema. Tulimegi täna hommikul linna tagasi ahjusid kütma, kodus olid veel õnneks plusskraadid.

Üldiselt olen teadlikult hakanud õppima elama oma elu, see tähendab, et ei emotsioneeri eriti teiste elu pärast. Sel aastavahetusel aga olin kogu mõtetega oma armsa Janeli juures ning mõistsin, et olen üüratult õnnelik inimene- minu perele oli hea aasta ... kõik on hästi ...

Laika, Kadri ja Urmas

Nii möödub seekord Kertu koolivaheaeg.

Jõulud

Ongo Täpta Ei!

Mul tekkis mõtetes probleem, et kuidas kahe-aastasele Kadrile selgeks teha, et tänasest enam päkapikud ei tule tema sussi kostitama. Minu tore vanem õde arvas, et asjale peab lähenema Kadri seisukohalt ning talle peaks selgitama tema enda sõnadega seda asja. Eile õhtul istus Kadri mu õe kõrvale ja sealt kuuliski ta hirmsat tõde: " Kadri, ongo täpta- EI!" (Homme päkapikk ei tule). Seda kui hästi Kadri asjale pihta sai, on mul varsti näha- väike piduline veel põõnab ...

Piparkoogimeister

Kadripäev lastehaiglas

Juba maikuus pandi Kadrile sügiseks koht lastehaiglas neuroloogia osakonda kinni, et teha kolmandat korda MRT uuring. Haiglasse sisse läksime esmaspäeval ning uuring ise pidi toimuma teisipäeva hommikul. Enne uuringut ei tohtinud ta kuus tundi süüa ega juua ja suure nutu saatel pandi narkoosi jaoks veeni kanüül paika. Üsna varsti peale kanüüli panekut aga selgus, et uuring on edasi lükatud neljapäevaks sest anestesioloog pidi minema mingile erakorralisele opile. Kuna meil muid uuringuid plaanis seal teha polnud, siis ootasimegi seal neljapäeva. Kanüüli Kadril käest välja ei võetud ja nii ta siis käis ringi, parem käsi paksult sidemes. Viimases hädas hakkas ta juba vasaku käega joonistama.

Ainaks rõõmuks haiglas olid teised lapsed, kes Kadrit hoolikalt mööda koridori ratastooliga ringi sõidutasid. Seekord oli uuringu tulemuseks "positiivne dünaamika" ja rohkem me seda õnneks üle elama ei pea.

Sünnipäev sai peetud

Kadri sai esmaspäeval kahe aastaseks. Pidu pidasime koos sõpradega eile .

Kadri koos naabripoisiga jalgpalli mängimas